Maastikujooksud
Maastikujooks on ala mis igal basenjil südame kiiremini põksuma paneb. See on ala milleks nad loodud on ja iga endast lugupidav basenji ka seda naudib.
Mis on maastikujooks ja mida seal hinnatakse?
Maastikujooks imiteerib jahti, kus koerad peavad avatud väljal saaki taga ajama. Saagiks on maastikujooksu puhul plastikust tuust, mida veetakse veomasina, trossi ja poide abil mööda põldu pidevalt suunda muutes, et võimalikult täpselt jäljendada trajektoori, mida üks saakloom reaalselt kasutada võiks. Tavapäraseks raja pikkuseks on 400-1000m. Korraga on rajal maksimaalselt kaks koera. Koera sooritus algab siis, kui peibutis tõmmatakse liikvele, misjärel koer lastakse stardis lahti ja tal on võimalus jälitada peibutist. Koera sooritus lõpeb siis, kui ta rajalt lahkub. Kohtunikud hindavad jooksutulemust 5 erineva parameetri järgi: kiirus, innukus ja jälitamine, arukus ja ajamine, paindlikkus, vastupidavus.
Kiirus
Koera kiirust hinnatakse võrdluses teiste samast tõust koertega. Koera kiirus ilmneb kogu jooksu ajal, seda on eriti hästi näha pikkadel sirgetel ja hetk enne saagi tabamist. Kiirust hinnates arvestatakse koera võimet liikuda tõule omasel viisil. Kuna kiiruse mõõtmisel ei kasutata kella, siis on oluliseks näitajaks koera võime liikuda vastavalt erinevatele maastikele.
Eelistada tuleb koera kes jookseb madalalt, ennast maapinna kohale maksimaalselt välja sirutades ja saagile keskendudes.
Innukus ja jälitamine
Koer peab ajama peibutist innukalt stardist kuni raja lõpuni. Koer peab täpselt jälgima peibutise liikumist, reageerima vahetult suunamuutustele ja püüdma võimalikult kiiresti peibutist tabada.
Innukus ilmneb peibutise jälitamisel olenemata maapinna ebatasasustest või tõketest sellel. Innukas koer jätkab jälitamist hoolimata ebaõnnestunud pööretest, kukkumistest või peibutise kaotamisest. Stardis on koer
keskendunud, tähelepanelik, jälgib peibutist pidevalt. Peibutise jälitamisel: ajab püüdlikult saaki nii, et vedaja on sunnitud peibutise enneaegse tabamise vältimiseks vedu kiirendama, ületab takistusi kõhklematult, säilib soov tabada peibutist isegi kui ta on sellest kaugele maha jäänud. Peibutise tabamisel: koer ei pidurda, peibutis haaratakse täiskiirusel ennast säästmata, säilib soov haarata peibutist ka siis kui teine võistleja on selle juba tabanud.
Arukus ja ajamine
Arukus ilmneb jälitamisel kui koer valib jooksuraja nii, et võimalikult hästi saaki tabada. Koer oskab ära kasutada erinevaid pinnavorme, kaasjooksja liikumist ja peibutise liikumissuunda selleks, et sundida peibutis kergemini läbitavale avamaale.
Paindlikkus
Paindlikkuseks nimetatakse koera võimet kiiresti ja kergelt vahetada jooksusuunda. Koer peab suutma säilitada jooksurütmi maastikul olevatest takistustest ja pinnavormi muutustest hoolimata.
Vastupidavus
Vastupidavuseks nimetatakse koera võimet läbida kogu distants heas vaimses ja füüsilises vormis. Koera vastupidavus on füüsilise ja psüühilise vastupidavuse summa.
Mida on vaja maastikujooksul osalemiseks?
Maastikujooksu võistlustel saavad osaleda basenjid, kes on vähemalt 15 kuud vanad. Proovijooksudel saab aga loomulikult käia ka noorema koeraga.
Selleks et võistelda on koeral on vaja võistlusraamatut. Võistlusraamat väljastatakse Eesti Kennelliidu registris olevale koerale. Võistlusraamatu väljastamiseks esitab koera omanik avalduse, mis vormistatakse EHLi poolt kinnitatud blanketile. Võistlusraamat väljastatakse peale koera testjooksu positiivset sooritamist.
Võistleval koeral peab olema FCI nõuetele vastav suukorv ja võistlusmantel ( punane, sinine või valge) ning kaelarihma kasutamisel mittepoov kaelarihm. Kui oled võistlustele tulemas esimest korda, siis saab suukorvi ja vesti ka kindlasti mõnelt teiselt basenjiomanikult laenata.
Liskas peab koeral olema kaasas tema vet.pass, mis sisaldab infot tehtud vaktsiinide kohta. Koer peab olema vaktsineeritud vastavalt EKL-i ja Eesti Vabariigi määrustele.
Võistluse käik
Võistlustele ei tohi tulla emase koeraga, kellel on jooksuaeg (isegi mitte lihtsalt niisama pealtvaatajana).
Tule võistluspaika aegsasti, mitte viimasel hetkel.
Võistluspaika saabudes tuleb kõigepealt anda võistlusraamat sekretariaati ja vajadusel tasuda osavõtutasu.
Veterinaarkontroll tuleb läbida vähemalt 1 tund enne oma tõu võistluse algust juhul kui võistluskutses ei ole märgitud teisiti.
Koerad võistlevad kataloogis määratud tõugude järjekorras. Koerad võistlevad paarikaupa. Paarid moodustatakse loosimisega. Juhul kui koeri on tõus või võistlusklassis paaritu arv, võib loosimisel paariliseta jäänud koer võistelda üksinda.
Jälgi, millal toimub sinu tõu startide loosimine – sealt saad teada millal on sinu koera kord osaleda! Sekretär annab igale osalejale stardinumbri mis on vastavalt sinist või punast värvi. See tähistab võistlusmantli värvi – sinu koer on vastavalt kas punase või sinise võistlusmantliga. See sedel mille sekretär sulle annab on vajalik paber – selle pead andma stardis saatjale, ära seda kaota!
Koer peab enne jooksusooritust olema korralikult soojendatud – liigu oma koeraga kiirel tempol piisavalt enne starti minemist! Ära unusta et ka kahejalgsed tippsportlased ei saabu maratonijooksule ilma soojenduseta.
Jälgi kogu aeg, millal on sinu stardijärjekord. Saabu starti aegsasti, kohe kui eelmised koerad on oma jooksu lõpetanud ja rihmas. Sinu koeral peab olema selleks ajaks juba seljas võistlusmantel ja kaelas sobilik mittepoov rihm. Ära unusta suukorvi! Saatja kontrollib, kas varustus on koerale sobilik – seda sinu koera ohutuse huvides. Võistlusmantel ei või olla liiga suur, suukorv peab olema korrektne ja koerale sobilikus suuruses. Kui sa ei tea, kas see on õige, konsulteeri enne võistlust atesteeritud saatjatega või Eesti Hurtade Liidu liikmetega kes kindlasti oskavad anda nõu.
Täida kõik saatja käsud – enne starti selgitab ta, kuidas saatmine toimub (nt. kui saatja ütleb ”start”, lastakse koerad lahti). Kindlasti ei või koera lahti lasta liiga vara!
Jooksusoorituse järgselt pane koer rihma ja mine kohe jalutuskäigule, kuni koera hingamine on täielikult taastunud ja rahulik. Ära jää seisma ja teistega lobisema – sinu koera tervis on kõige tähtsam! Anna koerale juua.
Iga soorituse järgselt saadavad kohtunikud oma punktid sekretärile, kes teavitab sellest osalejaid ning kirjutab tulemused võistlusraamatusse. Sekretär annab teada, kes pääsesid finaali ning loositakse finaaljooksude startide järjekord.
Võistlus koosneb eel- ja finaaljooksudest. Lõpptulemuse saamiseks liidetakse eel- ja finaaljooksu punktid.
Koerad, kes ei saavuta eeljooksus vähemalt poolt (50%) võimalikust punktisummast, ei või finaaljooksudest osa võtta. Juhul kui finaaljookse ei saa mingil põhjusel läbi viia, tehakse paremusjärjestus eeljooksude punktisummadele põhinevalt.
Kui sinu koer ei pääsenud seekord finaali, saad sekretäri käest jooksuraamatu kohe, kui sellesse on kantud kõik vajalikud andmed. Loomulikult hoolid enda koerast nii palju, et ei jää kohe peale jooksusooritust sekretäri juurde tulemusi ootama, seda teed sa ju peale seda kui oled oma koera ”maha jahutanud”. Ära ole koera peale pahane kõik päevad ei ole vennad.
Kui sinu koer aga pääses edasi finaali, mine koeraga uuesti veterinaarkontrolli. Ilma veterinaarkontrolli uuesti läbimata koera finaaljooksudele ei lasta.
Finaaljooksude paarid moodustuvad eeljooksude paremusjärjestuse alusel. Juhul kui finaaljooksudel osaleb tõust või võistlusklassist paaritu arv koeri, jookseb eeljooksudel väikseima punktisumma saanud koer üksinda. Paaride stardijärjekord ja mantli värvid finaaljooksus loositakse.
Koerte soojendamine ja jahutamine enne finaaljoosku toimub samamoodi kui varem eeljooksudes kirjeldatud sai. Samuti start ja sellega seonduv.
Nüüd on üle jäänud vaid oodata – finaaljooksude punktid tehakse tihti teatavaks alles auhinnatseremoonial ning jooksuraamatud antakse osalejatele tagasi selle raames. Juhul kui kaks või enam koera on finaaljooksude järel võrdse punktisummaga, saab finaaljooksudel rohkem punkte saanud koer parema koha. Juhul kui koerte punktisumma on ikka võrdne, saab parema koha koer, kelle finaaljooksu punktid on järgnevates alades tähtsusjärjekorras paremad: innukus, paindlikkus, taiplikkus, kiirus ja vastupidavus.
Viisakas on apodeerida ka teistele tõugudele, mitte vaid enda omale ning nii palju kannatust võiks ikka olla, et peale enda tõu autasustamist vaatad ka teised lõpuni mitte ei torma minema.
Saan aru, et sul on nüüd olnud pikk päev, oled väsinud ja mõtled vaid sellele kuidas koju saada, kuid enne lahkumist võiksid vahest küsida kas toimkond vajab abi raja kokku korjamisel, asjade pakkimisel või tassimisel või milleski muus. Reaalselt on siiski olukord selline et toimkonna telk seisab keset põldu nii enne osalejate saabumist kui ka uhkes üksinduses tihti veel tund aega peale viimase lahkumist. Ning töö paberimajandusega kestab veel koduski edasi.
Maastikujooksu sertifikaat (SERT)
Sertifikaat antakse koerale, kes saavutab vähemalt 2/3 maksimaalsest võimalikust punktisummast järgmistel tingimustel:
1) maastikujooksu sertifikaadid antakse võistlusklassi parimatele koertele, kes ei ole veel saanud maastikujooksu CH tiitliks vajalikku arvu sertifikaate (CH tiitliks on vaja 5 sertifikaati)
2) ühel aastal võib koerale omistada maksimaalselt 4 sertifikaati
3) puuduva(te) munandi(te)ga koerale sertifikaati ei anta
4) juhul, kui suurima punktisummaga koeral ei ole õigust SERTi, vastu võtta, omistab kohtunik SERTi suuruselt järgmise punktisumma saanud koerale, kes saab SERTi vastu võtta
Sertifikaadid jagatakse järgnevalt:
- 2-5 eeljooksu starti tulnud koera ühes tõus või võistlusklassis – 1 SERT
- 6-10 eeljooksu starti tulnud koera ühes tõus või võistlusklassis – 2 SERTi
- 11 või rohkem eeljooksu starti tulnud koera ühes tõus või võistlusklassis – 3 SERTi
- ühel võistlusel jagatakse maksimaalselt 3 sertifikaati võistlusklassi kohta
Juhul, kui koer ei saa sertifikaati vastu võtta, antakse talle auhinnaks sertifikaadi kandidaadi tunnistus.
Jooksutulemuse mittearvestamine (diskvalifitseerimine)
Kohtunike kolleegium võib koera diskvalifitseerida kui:
– koer katkestab jooksu
– koer häirib võistluse käiku (näiteks kui koer pääseb vabaks ja jookseb rajale kellegi teise jooksu ajal)
– koer häirib tahtlikult kaasvõistlejat
– võistlevat koera tema soorituse parandamiseks mõjutatakse mistahes moel (heli, žestid jne)
– koer ei järgi peibutise liikumissuunda ja lõikab rada nii, et see põhjustab ohtliku olukorra ja/või saavutab seetõttu märgatava edumaa teise võistleja ees
– koer on ohtlikult agressiivne
Ohtlikult agressiivne on koer kes ei ole peibutisest huvitatud vaid ründab või üritab rünnata kaasvõistlejat. Vahetu enesekaitse on lubatud. Rünnakuks ei loeta kehalist kontakti kui koer püüab saavutada paremat positsiooni peibutise järel.
Kui koer jookseb talle loosiga mitte määratud jooksus loetakse see käesoleva eeskirja rikkumiseks, tema tulemust ei arvestata, võistlusraamat jääb korraldajale ja EHLi juhatus otsustab toimkonna esildise alusel sanktsioonide üle.
Maastikujooksuvõistluste liigid on avatud võistlused või tiitlivõistlused.
Avatud võistlused
Isased ja emased koerad jooksevad koos, tõugude kaupa, välja arvatud juhul, kui mõlemas sugupoolest on vähemalt 6 osalejat. Sellisel juhul võivad koerad joosta sugude kaupa eraldi võistlusklassides, kui korraldaja on nii märkinud võistluskutsele.
Tõu või võistlusklassi võistluse võib korraldada ainult siis, kui osa võtab vähemalt 2 samast tõust koera. Juhul, kui võistlustel on ainult 1 oma tõu esindaja, võib ta osaleda, kuid talle ei omistata SERTi, SK-d( sertifikaadi kandidaat ) ega tiitleid
Tiitlivõistlused
Tiitlivõistlustel võivad võistelda kõik aktsepteeritud tõud, tiitlid jagatakse tõugude lõikes.
Tiitlivõistlustel ei saa võistelda ülemõõdulised koerad ning puuduvate munanditega koerad.
Eesti Maastikujooksu Meistrivõistlused. Osa võivad võtta kõik aktsepteeritud tõud kui kohal on antud tõust vähemalt 6 koera. Meistritiitlid jagatakse tõugude kaupa igas võistlusklassis.
Osavõtuõigus on kõigil koertel, kellel on vähemalt 1 arvestatud maastikujooksu tulemus antud aastal. Meistrivõistlustele eelnenud jooks ei tohi olla diskvalifitseeritud. Koerale, kes Eesti Maastikujooksu Meistrivõistlustel saavutab tõus või võistlusklassis parima punktisummaga aktsepteeritud tulemuse, omistatakse ametlik Eesti Maastikujooksu Meistri (EMM) tiitel ning tiitlivõistluse nimetusega ’’võitjamantel.’’ Võitnud koera nime ette on omanikul õigus kirjutada märge EMM- ja antud aastaarv (nt EMM-03).
Derby. Võistlustest võivad osa võtta koerad, kes antud aastal on saanud võisaavad 3 aastaseks. Tiitel antakse välja juhul, kui kohal on antud tõust vähemalt kaks koera. Võitnud koertele omistatakse tõugude või võistlusklasside kaupaametlik tiitel Derby Võitja Maastikujooksus ning tiitlivõistluse nimega „võitjamantel“. Võitnud koera nime ette on omanikul õigus lisada märge DVM- ja antud aastaarv (näit DVM-03).
Veteranide Meistrivõistlus. Osaleda võivad koerad, kes on saanud 6 aastaseks. Tiitel antakse välja juhul, kui kohal on antud tõust vähemalt kaks koera. Võitnud koerale omistatakse ametlik tiitel Veteranide Maastikujooksu Meister ja „võitjamantel“ ning omanikul on õigus lisada võitnud koera nime ette tiitel VMM- ja antud aastaarv (näit VMM-03).
Eesti Karikas. Võistlus peetakse võistlushooaja alguses ja osaleda on õigus igast lubatud tõust parimatel. Osalemise tingimused ja osalejate arvu määrab EHLi juhatus ning need näidatakse ära võistluskutses. Võistluse võitnud koerale omistatakse ametlik tiitel Karika Võitja Maastikujooksus (KVM) ja „võitjamantel“ ning võitnud koera nime ette on omanikul õigus lisada tiitel KVM- ja antud aastaarv (näit KVM-03).
Mida võtta kaasa maastikujooksule
Võistlusraamat (ehk jooksuraamat)
EU lemmikloomapass
raha osalemistasu maksmiseks
võistlusele sobilik kaelarihm (väike, kerge ja soovitatavalt plastpannaldega)
suukorv
võistlusmantlid
vesi ja kauss koerale
Kaasas võiks veel olla:
Maiust koerale
Endale süüa ja vett
Kakakotid
Tekk või lahtikäivad toolid, et oleks mugav põlluääres aega veeta
Kummikud (isegi kui tundub et ilm on ilus ja ei hakka sadama, siis põld ise võib ikka märg olla)
Vihmavari või keep
Kuidas koera maastikujooksuks treenida?
Maastikujooks on selline ala, kus omanikust just väga palju ei sõltu. Koeral kas on hea instinkt või ei. Üks väheseid asju mida ise aga mõjutada annab on vastupidavus. Kõige parem trenn on lihtsalt vabalt jooksmine ja teiste koertega mängimine ja seda erineval maastikul – metsas, liivas, lumes.
Instinkti ergutamiseks võib ka juba kutsikast saati mängida sikutamismänge ja lasta kutsikal nööriotsas mänguasja taga ajada.
Alati on hea ka eraldi harjutada koera suukorviga ja seda juba võimalikult varakult. Enamus koeri ei talu suukorvi just eriti hästi ja kui instinkt pole kõige tugevam, siis võivad nad suukorvi tõttu jooksu pooleli jätta.
Pilte Harju mk-s toimunud maastikujooksult
Video Maastikujooksult Tšehhis, kus rajale lubatakse korraga 3 koera.
Koostas: Anneli Lind
Kasutatud viited