Agility on sportlik ala, mille eesmärk on arendada koera osavust ja oskust läbida erinevaid takistusi määratud aja jooksul. See on võistlus kiiruse, osavuse, sõnakuulelikkuse ja koostöö peale ning seal kasutatakse nii sõnalisi käsklusi kui ka kehakeelt. Agilitys on äärmiselt tähtsal kohal koerajuhi ja koera koostöö ning teineteisemõistmine.
Võistlustel tuleb rada läbida kohtuniku poolt määratud järjekorras ja jääda määratud aja piiridesse. Eesmärgiks on rada läbida võimalikult kiiresti ja veatult.
Agility sobib peaaegu kõikidele tõu- ja tõututele koertele ning nende omanikele. Agilityga võib tegeleda igaüks, kellel vähegi tahtmist. Sportimise teeb kergemaks koostööaldis koer, kuid koostöö looma ja inimese vahel on arendatav. Agility annab hea võimaluse õppida omanikul oma koeraga suhtlemist ning tugevdada omavahelist sidet. Iga koera, sõltumata tema tõust, soost või vanusest, on võimalik õpetada, samuti ei sea agility piire ei omaniku vanusele ega varasemale treenitusele. Agilitytreeningutega võib alustada peale koera 6-kuuseks saamist, kuid hilja ei ole alustada ka 4-5-aastase koera treenimisega.
Ainukesteks tõelisteks piiranguteks on koera agressiivne käitumine inimeste ja teiste koerte suhtes ning koera kõrgest east või vigastustest tulenevad terviseprobleemid.
Agility ja basenji :
Olen oma basenidega nüüd pea kolm aastat agilityt harrastanud, viimasel poolel aastal oleme ka võistelnud ja minu suureks rõõmuks on meil päris hästi läinud.
Basenji näol pole tegemist tõuga, kes kuuluks agilitys tippude hulka, mis aga ei sega harrastustasemel sellega tegelemast ja sellest rõõmu tundmast.
Kuigi basenji on tavaelus ülikiire ja väga hea manööverdamisvõimega, siis naljakal kombel agilityrajal ta seda väga välja ei näita. Samuti jääb tal tihti puudu rõõmsameelsest innukusest, mida võib täheldada nö agility tipptõugude juures. Ilmselt tuleb see tõu loomupärasest ettevaatlikusest ja ratsionaalsest ellusuhtumisest. Kui aga vähegi vaeva näha ja piisavalt koera motiveerida siis võib agilityst kujuneda nii sulle kui su koerale väga rõõmu pakkuv harrastus.
Basenjiga agility trenni minnes tuleks arvestada järgmiste asjadega:
– Varu suurtes kogustes rõõmsat meelt ja kannatust, ära heida meelt ka juhul, kui kõik teised trennikaaslased on teist palju tublimad ja osavamad.
– Igaüks õpib erineva kiirusega.
– Tunne rõõmu ka väikestest edusammudest.
– Premeeri ohtralt oma koera.
– Ära korda lõputult ühte harjutust, basenji tüdineb kiiresti.
– Harjutuse ebaõnnestumisel ära süüdista koera, ilmselt olid su signaalid segased või unustasid oma koera õigel ajal premeerida.
Eesti basenjiomanike seas väga palju agilityhuvilisi veel pole, kuid loodame et see peagi muutub, tegemist on ju väga toreda ja arendava spordiga. Enamikes Eesti suuremates linnades on agilityklubid, mille juures saab selle spordialaga tegeleda.
Kaks filmilõiku võistluselt:
Anneli ja Donna, Kristi ja Sipsu
Koostanud Kristi Tilk
Kasutatud allikad:
Agility tutvustus. http://www.agilitypluss.ee/agilityst/tutvustus.html
Pärnu agilityklubi. http://www.parnuagility.net/index.php?option=com_content&view=article&id=1&Itemid=1
Tako: tarkade koerte klubi. http://www.tako.ee/